Tervisliku maiuse Ampstüki looja Margit Kimmel tahab murda müüti, et ökokaup on kallis nišitoode ning tõestada, et tervislik mahetoorainest koosnev maius suudab läbi lüüa ka suurtes poekettides laiatarbekaubana.
Ampstüki senised edusammud on olnud kiired: retseptid said valmis möödunud aasta augusti lõpus, septembris müüdi tooteid edukalt laadal ning detsembriks olid erksavärvilises pakendis Ampstükid enamike mahepoodide lettidel müügil. Sellest aastast on müüjate hulka lisandunud veel Solarise toidupood ning Rimi Talu Toidab turg. Enne, kui Margit Kimmel on valmis ülejäänud suurpoodidele Ampstükki pakkuma, tahab ta koduköögist välja kolida ning uute masinate abil tootmisvõimsust mitmekordistada.
Niisamuti võiks siis võtta suuna ka välisturgudele, vaatama sellele, et maiuse nimeks sai valitud eestipärane Ampstükk. «Tihti on nii, et mida veidram nimi, seda paremini müüb. On ju müügil tooteid, millel on väga kummalisi Norra või Rootsi nimesid, mis oma originaalsuses töötavad tegelikult toote kasuks,» arutles Margit Kimmel.
Ampstüki põhiretsept sündis poolenisti juhuslikult. «Purustasin ükskord müslimassi liiga kaua, nii et tekkis ühtlane mass, aga kuna see maitses väga hästi, siis proovisin veel erinevate koostisosadega ning niimoodi katsetades need retseptid sündisid,» jutustas Margit Kimmel. Võrreldes müslibatoonidega on Ampstükk mahlasem, sest see on röstimata ja seal on rohkem kuivatatud puuvilju sees.
